Kuigi seda võib paljudel olla raske tunnistada, on vanad fotod samasugune kaup nagu kõik muu. Neid ostetakse ja müüakse. Laatadel, kokkutulekutel, oksjonitel, kodudes. Kui tehing toimub käest-kätte, on kohe näha foto seisukord ning uus omanik saab kallihinnalise pildi oma käe järgi turvalisse kohta paigutada. Teine lugu on aga internetioksjonitega, kus oksjoni võidule järgneb foto postitamine ning ooteaeg.

Olles ostnud ja müünud kümneid vanu fotosid, olen õppinud tähelepanu pöörama nende turvalisele saatmisele ning toon ära paar näpunäidet. Sest ikka ja jälle saan postiga väga kalleid fotosid, mis on jäetud ilma igasuguse toestuseta või siis on “ettenägelik” müüja loovutanud tükikese oma hommikuhelveste karbist ning pistnud selle kaks korda suuremasse ümbrikusse kui foto seda vajaks.

Kuidas siis saata vana fotot või fotosid nii, et see jõuaks turvaliselt, murreteta, sihtkohta? Silmas võiks pidada järgmist

• Ümbriku suurus vastab foto suurusele.
• Ümbrikus on piisavalt paks tükk tugevat pappi, mis takistab murdumist ning mille välismõõt vastab ümbriku sisemõõdule.
• Foto on kaitsvas kiletaskus.
• Ümbriku liimiriba on täiendavalt üle kleebitud läbipaistva pakketeibiga.

Kõigest kõige olulisem on kindlasti foto toestus! Lihtsaim viis vana/uue standardmõõdus foto toestamiseks, mida olen näinud, on neljaks murtud A4 paber. Ajab asja ära kuid tugevamate murrete eest ei kaitse. Palju kasutatakse ka vanu, nõukaaegseid kahepoolseid postkaarte või siis lihtsalt kaht postkaarti, mis on omavahel maalriteibi ribadega servadest ühendatud ja mille vahele on torgatud ostetud foto. Väga turvaline on fotot saata näiteks raamatu vahel. Nii teevad need, kellel on kodus vanu, makulatuuri väärtuses, kõvade kaantega raamatuid. Samas eeldab raamatu vahel saatmine transpordiviisina suhteliselt kallist pakiautomaati, mis alati pole otstarbekas. Sest nii liht- kui tähitud kirjale kehtivad kindlad suuruse, paksuse ja kaalunõuded.

Isiklikult lahendasin selle mure täpselt ümbriku sisemõõtu tellitud mitmemillimeetrise paksu papilatakaga. Ümbriku sisemõõdu järgmine on oluline selleks, et kuna foto on reeglina ümbrikust väiksem, tagab õiges mõõdus tugevdus, et kogu ümbrik on ühtlaselt toestatud ning fotoga ei juhtu midagi kui see peaks liikuma ükskõik millisesse ümbriku serva. 

Kulude maandamiseks “müüsin” idee maha oma firmale, kes ostis sinna asjakohase reklaami. Kuid oleksin papini jõudnud ka ilma reklaamita, sest nende abil on fotode saatmine ikka ääretult mugav ning kulu foto kohta märkamatu. Eriti arvestades asjaoluga, et vanade fotode hinnad kipuvad olema kümnetes eurodes, mitte sentides. Kuid kindlasti saab pea samaväärse tulemuse kätte koduste vahenditega: piisavalt tugeva papi ja kääride/giljotiini abil.

Lisaks toestusele soovitan müüdud foto alati välja saata kiletaskus, mis kaitseb pilti võimaliku niiskuse eest, lisab jäikust ja loob ka täiendava kaitse võimalike füüsiliste vigastuste vastu. Kasutades SAFE kiletaskuid on lisakulu foto kohta 6-12 eurosenti.

Ümbriku liimiriba ülekleepimine on juba valikuline. Kui teip on käepärast, tasub seda alati teha. Nii on kindel, et poeliim pika reisiajaga erinevates tingimustes ära ei väsi ega järgi anna.

Arusaadavalt on iga müüja jaoks oluline, et müügitehing oleks kasumlik. Samas on saatmine peaaegu alati ostja kulu ning keegi ei keela müüjal saatmiskulu sisse arvestada ka mõningase lisakulu pakkimisele ja turvalisusele. Neile, kelle jaoks fotodega kauplemine on argipäev, soovitan mõelda sammukese ette ning investeerida vahenditesse, mis hiljem müügi käigus ära tasanduvad. 

Järgides toodud lihtsaid juhendeid jõuab kellelegi hinnaline pilt alati turvaliselt kohale ja hiljem pole vaja tegeleda ebamugava vaidlusega, kes on süüdi. Kui soovid kiletaskuid, saad need SAFE veebipoest. Kui oled huvitatud spetsiaalsetest tugevdustest, mis sobituvad ideaalselt C6 ümbrikusse, anna märku. Ümbriku saad postiasutusest või kirjatarvete poest!