Ostan/otsin vanu fotosid vanadpildid.net keskkonnas avaldamiseks: 5516999

Logi sisse
ja salvesta oma lemmikud

Vali asukoht piltide sirvimiseks
Pilte: 3649

Pärnumaa Saaremaa Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Viljandimaa Tartumaa Võrumaa
X

Vardja vesiveski läänesein (1)

Fotograaf: Heni Bremet
Arutasime sõbraga, kas sellel fotol on ikka tegemist Vardja vesiveskiga ning jõudsime arusaamisele, et on. Vaatasin üle ka oma teised Vardja veski pildid ning leidsin ühe, mis seda kinnitab.

Sellel udusel fotol siin on näha sama puidust lisakonstruktsioon hoone lõunaküljel. Samuti klapib hoone otsakuju ning katusekonstruktsioon.

Vardja veski on mulle olnud põnevaks uurimismaterjaliks tulenevalt selle pikast ajaloost ja kurvast saatusest.

Vardja veski kohta leitud esimene kirjalik märge pärineb aastast 1688! Ja kuna veskit on selles revisjonis nimetatud "vanaks veskiks", ulatu tema ajalugu veelgi kaugemale. Tänu Kalle Kroonile on algselt rootsikeelne revisjonitekst avaldatud Nahkanuia ajaveebis.

"Pool miili ( 5 km) mõisast asub üks vana veski, millel on üks suur ja üks väike käik (vee läbikäik, nagu aru saan, ja need käigud olid mu arust veel nendel fotodelgi näha), milliste veskikivid on enamuses kulunud. Üks vana tamm, kuid muus osas on varustus kõik korralik, välja arvatud langetuskangid, mis on päris mädad. Veskimaja ees on raudhingedel uks, seal on ka üks väike saun, milles asub suitsuahi väikese võlvitud pliidi all, uks on ilma raudhingedeta, pikkus 21 ja laius 15 küünart.

Mölder Hans elab ühes õlgkatusega suitsurehes, 21 küünart pikk ja 9 küünart lai, ta maksab igaastaselt 6 tündrit rukist ja 6 tündrit otra alalist veskimaksu ja on seejuures kohustatud hoidma veskit alal nii raua, terase kui kividega ja kogu juurdekuuluvaga, kuid tammi parandamiseks saab ta mõisast vaid mõningat abi tööliste näol, see eest naudib ta vabalt maad, mis inkvisitsioonimaterjalide järgi pole suurem kui 1 tünder külvi, kuid veski inventariseerimise järgi on leiti olevat 3 tündrit külvi suur, aga heinamaad pole tal üldsegi mitte."

Heni Bremet erakogu.
Asukoht: Järvamaa, Koeru kihelkond, Nahkanuia
Sildid: nahkanuia, vesiveski, veski, vardja, ENSV, 3000px

Makse saaja nimi: MTÜ Nahkanuia
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks
SEBSwedbankDanskeNordeaLHV
X

Liitu meie uudiskirjaga!

Lisa kommentaar

Valdo Praust (14.07.2012)

Tõenäoline on, et Vardja veski võis olemas olla juba keskajal. Miks ma nii oletan? Aga seepärast, et selle vahetult läheduses, Rõhult üle Nahkanuia, Haava ja Nava käis läbi tollane tähtis Tartu talimaantee, mille lõik umbes kuni sinnani oli mingitmoodi vast aastaringselt läbitav. Samuti ei olnud taliteelt veskini liikumiseks vaja teha mingit soosilda vm suuremat rajatist. Teatavasti tekkisid vesikeskid Eestis (alates 13. sajandist) nendesse paikadesse, kus kas tähtis maantee ületas jõe või oli maantee läheduses, mitte väga raskelt ligipääsetavas kohas, olemas heade looduslike eeldustega koht veski rajamiseks. Vardja lahterdub selle viimase alla. Paraku jah, sõjad ja muu raske saatus on varasemad ürikud hävitanud, mistõttu meil ei ole andmeid enne 1680ndatest aastatest. Seetõttu jääb minu pakutu oletuseks.

X
kodulehe, e-poe tegemine