Tõrva iseseisvusaastatel (0)
Fotograaf: teadmata
Iseseisvuse päevil arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Tõrva oli 1920. aastatel Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Linn muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921, kui sellele anti aleviõigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas hoogsat ehitustegevust, mille käigus ehitati ainuüksi 1930. aastatel üle saja uue elamu. Kui 1922. aastal oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), siis 1932. aastal oli elanike arv 2482 (mehi 1063, naisi 1419).
2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused alles 1. jaanuarist 1927. Algselt toimusid vaidlused linna nime ümber, kuna rahvasuus olid "Tõrva" kõrval kasutusel ka "Tökatialev" ja "Pigilinn". Pakuti ka Helme nime. Viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.
Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi – ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka – Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).
1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka oleks annetanud miljon senti.
Linnas tegutses gümnaasium (mis rekonstrueeriti 1938. aastal) ja linna algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme Vallavalitsus. Arste tegutses 4–5 ja vanadekodusid 2. Murettekitav oli kohaliku haigla puudumine.
Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ka kitsarööpmelise raudtee ehitamisest Valgast läbi Tõrva Abjani. Peamiseks rahva kooskäimise paigaks oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.
Tõrva linna arengu peamiseks aluseks oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal hakati rajama parke ja puiesteid. 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937. aastal anti Tõrvale suvituslinna staatus. Enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.
Allikas: Vikipeedia
2. juulil 1926 kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused alles 1. jaanuarist 1927. Algselt toimusid vaidlused linna nime ümber, kuna rahvasuus olid "Tõrva" kõrval kasutusel ka "Tökatialev" ja "Pigilinn". Pakuti ka Helme nime. Viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.
Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi – ligi 20 rätsepat, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Aktiivseid taksosid oli linnas 6–7 ja kauplusi üle 50. Linnas tegutses kaks panka – Helme Ühispank ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).
1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik Andres Larka oleks annetanud miljon senti.
Linnas tegutses gümnaasium (mis rekonstrueeriti 1938. aastal) ja linna algkool. 1922. aastal anti linnas välja kohalikku ajalehte Tõrva Teataja, mille iga jäi majanduslikel põhjustel lühikeseks. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme Vallavalitsus. Arste tegutses 4–5 ja vanadekodusid 2. Murettekitav oli kohaliku haigla puudumine.
Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ka kitsarööpmelise raudtee ehitamisest Valgast läbi Tõrva Abjani. Peamiseks rahva kooskäimise paigaks oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.
Tõrva linna arengu peamiseks aluseks oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui ka käsitöölistele. 1934. aastal hakati rajama parke ja puiesteid. 3. juulil 1936 hakati ehitama Tõrva linna raekoda. 1. detsembril 1938 valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939 pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937. aastal anti Tõrvale suvituslinna staatus. Enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud aed- ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.
Allikas: Vikipeedia
Allikas ja avaldamisõigused:
David Pandil, jagada viitega allikale
Asukoht: Viljandimaa, Helme kihelkond, Tõrva
Sildid: tõrva, 3000px
Asukoht: Viljandimaa, Helme kihelkond, Tõrva
Sildid: tõrva, 3000px
Lisa kommentaar
X
arengut ja jätkamist
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks