"Esimene lõikuspõllule minek oli nagu pidulik toiming: mindi puhtais rõivais, naised valgete põllede ja puhtais pearättidega, mindi pestud näoga. "Rukist jumalavilja minna lõikama ilma silmi pesemata, seda peavad vanemad inimesed patuks" (Palamuse). ...

Enne veel, kui lõikusega alustati, tõi perenaine igale lõikajale kanika võileiba. Kui see söödud, siis kiiresti lõikama (Helme). ...

Rohkesti muret endisaja rukkilõikajaile oti tekitanud küsimus, kuidas leida abi, et alatisest kudrutamisest (sirbiga lõigates) selg ei jääks haigeks. Sellekohaseid vastuabinõusid ja kaitsevõtteid teab rahvas väga palju. Üldtuntud on õpetus: kui kevadel esimest korda müristab, siis lasta kolm korda kukerpalli: siis lõikuspõllul ei jää selg haigeks. Kästakse ka jaanitule ääres selga soojendada, et see rukist lõigates haigeks ei jääks. ..."

Keda huvitavad rukkilõikus ja sellega seotud kombed rohkem, tasub vaadata Postimeest nr. 198, 22 august 1942.

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi