See oli igapäevane kooli- ja kodutee. Vankrirattad põrisesid sillutisel ja suured kased olid kõik alles. Kui keegi ei näinud, siis meie tüdrukutega ronisime mööda aeda postist postini. Milleks igavat teed kasutada! Ühte suurt kaske kasutasime postkontorina, panime oksaauku kirju. Talvel küsisime end saani jalastele sõitma, siis oli tee lühem. Paljud lapsed toodi hobustega kooli, siis pandi regi või saan lapsi täis. Talvel kanti vilte, lund oli alati palju. Pargist läbiminek oli ilus, palju linde ja lilli. Kui juba meelespead õitsesid, oli oodata suvevaheaega. Pargis asus kõlakoda, kus palju üritusi toimus.