Mõni aeg tagasi postitasin foto sellest, kuidas tundmatu rühmitus, koondnimega "Maaalused", marsib lippude ja loosungite lehvides sisse Taagepera sanatooriumi väravast ja on võtnud suuna peahoonele.

Siin on teine samast seeriast foto. Ja vahepeal olen ka targemaks saanud. Ilmselt on tegemist põhjalikult ette valmistatud Taagepera patsientide näitemänguga, mis põhineb Henrik Visnapuu samanimelisel ning menukal näidendil. On säilinud Uus Eesti, nr. 34, 5 veebruar 1940 artikkel Leo Soonpää sulest, kus ta toona Draamateatris esitletud etendusele hinnangu annab:

„Maa-alused" Draamateatris.
Henrik Visnapuu lastenäidendit «Maaalused", mille uuslavastust nägime pühapäeval «Draamateatris", on sama teater varemaltki mänginud. Ja kui ma ei eksi, siis isegi väga menukalt. Seepärast on kõigiti õigustatud selle teose uuesti repertuaari võtmine seda enam, et meil nagunii häid algupäraseid lastenäidendeid vähe on. Visnapuu on selle näidendi kirjutanud muinasjutu ainetel ja seejuures too muinasjutt on luu me luust ja liha me lihast. Tunned, et satud jällegi sinna maailma, milles viibisid lapsepõlves lugedes eesti ennemuistseid jutte. Nii et autor on rahvuslikku joont hästi tabanud. Ja 100 sündmustik on köitev. Hästi on õnnestunud ka peategelane Ants, Pika-Antsu poeg. See on niisugune tragi ja leidlik poiss, kelle seiklusi alati hea on vaadata, sest pole hirmu, et ta hätta jääks. Oma nupukuse poolest on ta sugulane Vanapagana kavala sulasega Kaval-Antsuga. Muinasjutt jääb alati «aktuaalseks", seeparast pole ka karta, et Visnapuu «Maa-alu-sed" vananeks või moest välja läheks. See näidend peaks jääma me lasteteatri raudvaraks, ja küllap ta jääbki. Huvitav, et senini seda teost nii vähe tuntakse. See näidend peaks pääsema ka väikelavadele vaid üsna väikesi ümberkohendusi vajaks ta selleks. Loodame, et autor seda asja kaalub. «Draamateater" oli selle näidendi lavale toonud suure hiilgusega. Riho Pätsi muusika ja Gerd Neggo stuudio õpilaste tantsud lasksid seda teost ooperietendusena paista. Ka dekoratsioonides oli suurt joont ja pompi. Ent mängu kordaminekus olid ka väga suured teened Antsu osa mängijal Mari Möldrel. Tema loomulik koomika kiskus noore publiku kaasa ning täiskasvanudki ei saanud külmaks jääda. Kõrvalosalised täitsid oma ülesande korralikult, vahest vanaemas oleks rohkem ehtsat näha tahtnud. Publikut ja kiiduavaldusi ohtralt."

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi