Viljalõikus Jõgeva Sordiaretusjaamas (2)
Fotograaf: teadmata
Tegemist peaks olema viljalõikusega, sest ega heina keegi omal ajal põllul ei kaalunud!? Foto taha on hiljem, ilmselt kollektsionääri käega kirjutatud, et tegevus toimub Jõgeva Sordiaretuskeskuses. Kui see nii on, on midagi teada.
"Jõgeva Sordiaretuse Instituut alustas oma tegevust 1920. aasta maikuu keskel, kui endises Jõgeva mõisas alustati Eesti Sordiparanduse Seltsi (ESS) ja Eesti Seemnevilja Ühisuse (ESÜ) algatusel põllukultuuride sordiaretust ja seemnekasvatust. Loodud asutus kandis nime Jõgeva Sordikasvatus ning selle rajajaks ning esimeseks juhatajaks sai Mihkel Pill." Allikas: Tigu tegemised.
Asukoht: "Jõgeva Sordiaretuse Instituut alustas oma tegevust 1920. aasta maikuu keskel, kui endises Jõgeva mõisas alustati Eesti Sordiparanduse Seltsi (ESS) ja Eesti Seemnevilja Ühisuse (ESÜ) algatusel põllukultuuride sordiaretust ja seemnekasvatust. Loodud asutus kandis nime Jõgeva Sordikasvatus ning selle rajajaks ning esimeseks juhatajaks sai Mihkel Pill." Allikas: Tigu tegemised.
Lisa kommentaar
Johanna (22.02.2020)
Johanna (22.02.2020)
Lina ei niidetud vikatiga vaid kitkuti käsitsi. Seoti peodesse ja pandi vihku, vihkudest tehti omakorda vihumütakud ja jäeti põllule kuivama. Lina ei tõstetud hangu või hargiga. Pildil on hunnikus maas. Kahtlen tugevalt Jõgevamaa linakasvatuse suhtes. See oli Pärnu-ja mulgimaa teema rohkem. Linakasvatusest mulk rikkaks saigi. * Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. ://www.genealoogia.ee/tartu/lood/vahtramae.html Rudtee arenes tänu linakasvatusele. Millegagi tuli ju lina transportida. Abja kuulus Linavabrik.
X
arengut ja jätkamist
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks