Arutasime sõbraga, kas sellel fotol on ikka tegemist Vardja vesiveskiga ning jõudsime arusaamisele, et on. Vaatasin üle ka oma teised Vardja veski pildid ning leidsin ühe, mis seda kinnitab.

Sellel udusel fotol siin on näha sama puidust lisakonstruktsioon hoone lõunaküljel. Samuti klapib hoone otsakuju ning katusekonstruktsioon.

Vardja veski on mulle olnud põnevaks uurimismaterjaliks tulenevalt selle pikast ajaloost ja kurvast saatusest.

Vardja veski kohta leitud esimene kirjalik märge pärineb aastast 1688! Ja kuna veskit on selles revisjonis nimetatud "vanaks veskiks", ulatu tema ajalugu veelgi kaugemale. Tänu Kalle Kroonile on algselt rootsikeelne revisjonitekst avaldatud Nahkanuia ajaveebis.

"Pool miili ( 5 km) mõisast asub üks vana veski, millel on üks suur ja üks väike käik (vee läbikäik, nagu aru saan, ja need käigud olid mu arust veel nendel fotodelgi näha), milliste veskikivid on enamuses kulunud. Üks vana tamm, kuid muus osas on varustus kõik korralik, välja arvatud langetuskangid, mis on päris mädad. Veskimaja ees on raudhingedel uks, seal on ka üks väike saun, milles asub suitsuahi väikese võlvitud pliidi all, uks on ilma raudhingedeta, pikkus 21 ja laius 15 küünart.

Mölder Hans elab ühes õlgkatusega suitsurehes, 21 küünart pikk ja 9 küünart lai, ta maksab igaastaselt 6 tündrit rukist ja 6 tündrit otra alalist veskimaksu ja on seejuures kohustatud hoidma veskit alal nii raua, terase kui kividega ja kogu juurdekuuluvaga, kuid tammi parandamiseks saab ta mõisast vaid mõningat abi tööliste näol, see eest naudib ta vabalt maad, mis inkvisitsioonimaterjalide järgi pole suurem kui 1 tünder külvi, kuid veski inventariseerimise järgi on leiti olevat 3 tündrit külvi suur, aga heinamaad pole tal üldsegi mitte."

Heni Bremet erakogu.

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi