"See on üksildane paik keset suuri metsi ühe laukalise raba serval. Seal on maja. Viimase paarikümne aasta jooksul olen palju kordi koputanud selle maja uksele. Seekord ei koputanud. Uks oli lahti. Maja oli vaikne. Pehkinud laest kukkusid veepiisad põrandaid mööda laiali loobitud esemetele ja raamatutele, katkistes akendes vuhises niiske tuul. Tapeedid olid seinalt maha kistud. Kõrvalhoonete uksed olid valla, igasugune kraam õue peal pilla-palla. Ei olnud eite ega olnud taati. Ja ometi näis, nagu oleks siia laiali laotatud terve nende üheskoos elatud elu. Alates pulmapildist, mille leidsin elutoa põrandalt, ja lõpetades puust ristiga, mis oli aidast välja tiritud ja muru peale vedelema jäetud."

Nii kirjutas Fred Jüssi Kakerdaja raba servas asunud Noku talust ja selle elanikest Eesti Looduse 1972. aasta mai numbris. Tema kirjeldused on mulle sügavale hinge läinud. Seepärast tänan Jüri Lauerit, tänu kellele jõudsid minu kätte diapositiivid Noku talu vaadetega umbes samast ajast, 70-ndate algusest. Ülejäänud seeria fotosid näed SIIN.

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi