Müüsleri mõis-koolimaja (1)
Fotograaf: teadmata
Pildile on jäänud Müüsleri mõis, hilisem koolimaja. Foto tegemise aeg on teadmata.
Eesti mõisaportaalist, mida peab Valdo Praust, võib leida Müüsleri (Seinigal) kohta järgmise kirjelduse:
"Müüsleri mõis (saksa k Seinigal) asutati 17. sajandi esimesel poolel. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl von Schilling. 18.-19. sajandi vahetuse kandis püstitati mõisa pikk ühekorruseline lihtne peahoone. Historitsismiajastul 19. sajandi teisel poolel ehitati hoone parempoolne ots ümber täiskahekorruseliseks.
Võõrandamisjärgselt oli mõisahoones kool. Hoone muutus varemeiks Teises maailmasõjas 1941. aastal; hilisemate aastakümnete lammutustööd on sellest järele jätnud vaid vähesed varemed kummaski hooneotsas. Ka enamik kõrvalhooneid on varemeis või hävinud, säilinud hooned on ümber ehitatud.
Peetrist viib mõisa sihitee, mis suundus algselt otse peahoone keskteljele. 1980tel aastatel hakati peahoone esise auringi keskele ehitama lasteaeda, millest valmis ainult soklikorrus. ...
Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Kareda valla territooriumile."
Foto saadud Andres Laukse käest.
Eesti mõisaportaalist, mida peab Valdo Praust, võib leida Müüsleri (Seinigal) kohta järgmise kirjelduse:
"Müüsleri mõis (saksa k Seinigal) asutati 17. sajandi esimesel poolel. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl von Schilling. 18.-19. sajandi vahetuse kandis püstitati mõisa pikk ühekorruseline lihtne peahoone. Historitsismiajastul 19. sajandi teisel poolel ehitati hoone parempoolne ots ümber täiskahekorruseliseks.
Võõrandamisjärgselt oli mõisahoones kool. Hoone muutus varemeiks Teises maailmasõjas 1941. aastal; hilisemate aastakümnete lammutustööd on sellest järele jätnud vaid vähesed varemed kummaski hooneotsas. Ka enamik kõrvalhooneid on varemeis või hävinud, säilinud hooned on ümber ehitatud.
Peetrist viib mõisa sihitee, mis suundus algselt otse peahoone keskteljele. 1980tel aastatel hakati peahoone esise auringi keskele ehitama lasteaeda, millest valmis ainult soklikorrus. ...
Ajaloolise jaotuse järgi Järvamaale Peetri kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Järvamaale Kareda valla territooriumile."
Foto saadud Andres Laukse käest.
Lisa kommentaar
Kristjan (27.11.2013)
Sinna 80-ndatel taheti ehitada ridaelamut, mitte lasteaeda... Valmis sai keldrikorrus, mis eesti aja saabudes 90-ndatel lammutati...
X
arengut ja jätkamist
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks