L'arrachage des pommes de terre (0)
Fotograaf: Kristjan Raud
Vahelduseks üks postkaart, millel on kujutatud Kristjan Raua graafiline töö. "Kartulivõtt" või "L'arrachage des pommes de terre" nagu tagaküljelt võib lugeda. Postkaardi on välja andnud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ning tuginedes järgmisele lõigule võib kaart olla trükitud aastal 1940. Igal juhul oli selle esimese vabariigi aegne päritolu mulle meeldiv üllatus.
"Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) asutati Tallinnas 1922. aasta märtsis Eesti professionaalseid kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina. 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu." Allikas: Vikipeedia
1943. aasta Postimehes on Kristjan Rauast pikem lugu (Postimees nr. 132, 10 juuni 1943). Tsiteerin sealt lõigukest, mis minu arvates iseloomustab lisatud tööd imehästi kuigi konkreetselt seda seal ei mainita.
"Oma kunstis lisas ta sellele kodumaisele juurde neid kajastusi, mis selle elu vaevaküllasus ja nukrus olid jätnud ta tundekudedesse. Ta uskus, et kunsti ehtsus ja sügavus on võimalikud ainult nende tunnete käsitamisel, mida ei võeta ette, vaid mis on hingele olulised. Õppevaheaegadel tõttas ta meelsasti Peterburi uhketelt prospektidelt meie külaelu vaatlemistele ja siin valmisidki peamiselt ta tolleaegsed parimad realistlikud teosed. Vaadelgem ta tööd „Üksinda" seal on lihtsuse otsemeelsust ja seepärast selle nõglne hämarus ning muldpõrand mõjuvadki nii koduselt, usaldusväärselt. Või vaadelgem ta töid „Küünla valgusel", „Ema” - neis jooniseis pole oluline, mitte figuraalne osa, vaid see kaduviku kurb heli, mis on omane hilissügisele ja ka inimestele, kui nad on ammu õitsenud ja nüüd jäänud kännuna toanurka. Need on pildid sellest nukrast leplikkusest, mida tundsid paljud meie taluemad, kes lapsi olid õnnistades saatnud kaugetele radadele võitlema paremate päevade eest nii iseendile kui oma rahvale."
Vaata ka Andrus Johani joonistust "Kartulipanek".
Allikas ja avaldamisõigused:
"Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) asutati Tallinnas 1922. aasta märtsis Eesti professionaalseid kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina. 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti 1940. aasta riigipöörde järel koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu." Allikas: Vikipeedia
1943. aasta Postimehes on Kristjan Rauast pikem lugu (Postimees nr. 132, 10 juuni 1943). Tsiteerin sealt lõigukest, mis minu arvates iseloomustab lisatud tööd imehästi kuigi konkreetselt seda seal ei mainita.
"Oma kunstis lisas ta sellele kodumaisele juurde neid kajastusi, mis selle elu vaevaküllasus ja nukrus olid jätnud ta tundekudedesse. Ta uskus, et kunsti ehtsus ja sügavus on võimalikud ainult nende tunnete käsitamisel, mida ei võeta ette, vaid mis on hingele olulised. Õppevaheaegadel tõttas ta meelsasti Peterburi uhketelt prospektidelt meie külaelu vaatlemistele ja siin valmisidki peamiselt ta tolleaegsed parimad realistlikud teosed. Vaadelgem ta tööd „Üksinda" seal on lihtsuse otsemeelsust ja seepärast selle nõglne hämarus ning muldpõrand mõjuvadki nii koduselt, usaldusväärselt. Või vaadelgem ta töid „Küünla valgusel", „Ema” - neis jooniseis pole oluline, mitte figuraalne osa, vaid see kaduviku kurb heli, mis on omane hilissügisele ja ka inimestele, kui nad on ammu õitsenud ja nüüd jäänud kännuna toanurka. Need on pildid sellest nukrast leplikkusest, mida tundsid paljud meie taluemad, kes lapsi olid õnnistades saatnud kaugetele radadele võitlema paremate päevade eest nii iseendile kui oma rahvale."
Vaata ka Andrus Johani joonistust "Kartulipanek".
Lisa kommentaar
X
arengut ja jätkamist
Arvelduskonto nr: EE182200221045230148
Selgitus: Vanadpildid.net toetuseks