Konstaabel Martin Ariwa kaardilauas kusjuures üks prouadest lahutab koosolijate meeli kandlemänguga. Tegemist on äärmiselt põneva fotoga, kuna Martin Ariwa kohta on teada rohkem kui fakt, et foto tegemise hetkel peaks tegemist olema Koeru konstaabliga.

Nagu kirjutab Järva Teataja nr. 91, 7 august 1930, "mõisteti endine Paide konstaabel Martin Ariwa wangiroodu riigiwara raiskamise pärast. Ariwa lahkus enne kohtu alla sattumist ise politseiteenistusest." Kuid sellega asi ei piirdunud. Selgus, et Ariwa, olles Koeru konstaabel, viis läbi ka uurimist seoses 1921. aastal toimunud vargusega Väinjärve vallas, Laaneotsa külas, kus kannatajaks oli Johannes Blaufeld. Kuigi juurdlus kuriteo asjus viidi läbi, ei jõudnud kuriteo materjalid kuhugi.

Kaja, nr. 192, 19 august 1930 tr. 1 täpsustab riigivara raiskamise juhtumi asjaolusid üksikasjalikult.

Konstaabli sekeldused käewõruga.
Kuldketike wiis aastaks «vangiroodu.

Reedel tuli kohtupalatis läbiwaatusele end. Paide konstaabli Martin Ariwa protsess, keda süüdistati leitud asjana politseisse toodud kuldkäewõru omandamises. Rahukogu oli mõistnud Ariwa selle süüteo eest aastaks wangi roodu, missuguse otsuse kinnitas ka kohtupalat.
7. oktoobril 1928. a. leidis Adolf Seidelberg Paide Wallimäelt käel kantawa kuldketi, mille järgmisel päewal toimetas Paide politseikmissari kantseleisse. Keti omaniku otsimiseks awaldati kuulutus, kuid kaotajat ei ilmunud. 26. jaanuaril 1929. a. anti kirjawahetus selles asjas ühes ketiga linna 1. raiooni konstaabli Martin Ariwale üle. 6. weebruaril kandis konstaabel ette, et temal ei ole läinud korda keti kaotajat leida.
Aasta möödudes leiust tegi komissar 1. raiooni konstaablile korralduse kett wälja anda leidjale. Sel ajal oli raiooniülema kohuste täitjaks Woldemar Aut. Wiimane teatas komissarile, et kett ühes leiu kohta käiwa kirjawahetusega on kadunud ja arvatawasti konstaabel Ariwa käes.
Juurdlusel Ariwa salgas üldse keti wastuwõtmist, kuid hiljem tõendas, et annud keti ühes asjatoimetusega 6. weebruaril 1929. a. komissariaati, kuid see ei leidnud tõestamist. Pealegi oli Ariwa käes nähtud peale 6. weebruari kuldketti. Keti omandamise eest wõeti konstaabel Ariwa wastutusele. Ta end süüdlaseks ei tunnistanud. Rakwere-Paide rahukogu mõistis Ariwa 1 aastaks wangiroodu.
Selle otsuse kinnitas ka kohtupalat Ariwa edasikaebusel.

Artiklitest ei tule välja, millises ajavahemikus töötas Martin Ariwa Koerus. Kindlasti aastal 1921 ning ilmselt ka hiljem. Teise kuriteo sooritamise ajal, aastal 1929 oli ta juba ametis Paides. Seega võiks foto olla tehtud millalgi 20-ndate keskel.

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi