Olin hädas kaasteksti leidmisega fotole. Üllatav, kui vähe asjalikke viiteid kariloomade karjatamisele pakub Google märksõnadele "karjane" ja "karjatamine". Lõpuks leidsin selle ja edasi ei otsinud:

"Karja kasvatamine sõltus heina- ja karjamaadest. Enamasti tehti heina looduslikelt aru-, luha- ja sooheinamaadelt. Karjamaadeks jäid viletsamad maalapid ning mets. Loomi karjatati ka kesal, peale vilja ja heina koristamist kõrrepõldudel ning heinamaadel. Seoses talude päriseksostmisega 19. saj II poolel kadusid küla ühiskarjamaad ning iga talu hakkas oma loomi eraldi karjatama.

Loomi karjatati mai algusest kuni oktoobrini, umbes viis-kuus kuud. Talvel peeti loomi laudas või rehealuses.

Vanim karjatamisviis oli järelvalveta karjatamine. Kaitseks loomade eest piirati põllud aedadega. Karja võis hoida külakarjus, kelle ülesandeks oli loomade valvamine, jootmine ning metsloomade eest kaitsmine. Karja aitasid valvata lapsed, keda saadeti taludest järgemööda karjusele abiks. Karjaskäimine oli põline laste amet. Karjas käisid lapsed umbes möödunud sajandi keskpaigani." (Allikas: www.tartu.eu)

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi