Kringliga maja kuulus Eduard Künamäele, kes küpsetasid koos abikaasaga leiba ja saia. Maja on mulle oluline, kuna nende tütretütar oli minu lapsepõlve kallis sõbranna.Värske leivalõhn ja naabrilapsele antud kuumad saiad olid lapsepõlvest parimaid mälestusi. Sõbrannaga koos sai organiseeritud vapustavaid mänge. Meil oli isegi detektiivibüroo, puust sinise püssiga. Kekskast, “nuga”, “uka-uka”, “mädamuna” olid tavalised alevilaste mängud. Kõik toimus õues paljude laste osavõtul. Kapu kõrts polnud tähtis mitte ainult poodidena, seal elas ka palju inimesi. Üks oli laste lemmik Maire oma uhkete kübarate ja suure lõhnaõlipudelite koguga.

Ema rääkis sellest tulekahjust seda, et ei põlenud ainult Kapu pood, vaid ka mitu maja sealt edasi J-Jaani poole. Need majad ei põlenud täitsa ära, vaid said tugevalt kahjustatud.

Jah, ma mäletan ka seda, et kauplus põles. Aga ma ei näinud seda, see oli öösel ja ma elan kaugemal. Aastaks oleksin aga pakkunud 1969, sest maikuus 1970 õppisin ma rattaga sõitma, selle ratta me ostsime ja tõime isaga ära selle hoone tagumises otsas asuvatest ladudest, mis tulekahjus kannatada ei saanud, aga kaup tuli ära viia. Nii, et tegelikult minu ratas elas tulekahju üle ( PS see ei olnud nüüd küll see sinu isa ratas, mis ära põles, vaid uus sinine tüdrukuteratas). Isa töötas kaupluses. Minu mälestus on selline, et oli suur valge paekivist hoone ja tõmmati mingite masinatega maha. Aga põlengu ja lammutamise vahel võis ju olla mingi aeg.

Väga mõnus mälestus! Küsisin ka oma isa käest, et mida tema mäletab. Ta ei mäletanud midagi kuigi oli siis 16 aastane ja koos Kapu kõrtsiga põles ära ka ratas, mille ta Vahukülast Koeru tulles oli kusagile kõrtsi juurde kuuri alla pannud. :)

Kapu kõrts-pood hävis tulekahjus 1968a septembri algul, ühel varahommikul (loodan, et mäletan õigesti!). Mulle on see meelde jäänud väga suure ja jubeda tulekahjuna (olin siis 8 aastane). Mäletan, kuidas minu isa istus meie maja katusel ja kastis seda, olgugi et meie maja asus umbes 300m kaugusel. Mäletan, et poest tassiti kaup üle tee asuvale turu platsile. Mitmel päeval peale tulekahju käisid ümbluskonna lapsed seal rohu seest komme ja tükksuhkrut otsimas.