Maja ees oli turuplats. Ametis oli turukubjas Hinn, kes korraldas kõike, niitis ja hooldas. Ta elas samas majas teisel korrusel. Hobuste jaoks olid lasipuud, müüjatele letid. Müüdi kõiki aia- ja talusaadusi, metsamarju, lõnga, tibusid. Piima saime meiereist ja lehmanaiste käest kodust, piima turumüüki ei mäleta. Kõige põnevamaks kaubaks olid põrsad, neid toodi küladest kastides, seal nad röhkisid ja vingusid, lastel oli lõbu laialt. Lasipuud olid turuvabal päeval laste lemmikuks, seal sai ronida ja turnida. Turuplatsil olid veel vanad augud, võib-olla pommidest, väärtuslikud peidupaigad. Sama tekst on ka Koeru Foorumis üleval.

Tean, et seal töötas ka juuksurina Alma Tagasaar, mäletan ise, kui ta seal nahkrihma peal habemenuga teritas. Tema tööle asumise ja selle "juuksurisalongi" kohta vóib ehk teavet jagada Irene Järvsoo, kes elab Paides.

Kuidas võtta! :) Tegelikult on ju aga ma saan aru küll mis Sa silmas pead. Seepärast ongi täpsustused nii oodatud! Oskad Sa öelda, millal täpselt juuksur "pärast sõda" uksed avas? Tõsisemalt rääkides lähtusin fotoga kaasas olnud tekstist: "Töötas juuksurina algul Tallinnas, peale sõda Koerus kuni kõrge vanaduseni. Põhiliselt Jaani teel, kus asus ka juuksuriäri." Sealt siis see näpuvääratus.