Vahendan Jüri FB vahendusel jäetud toredat kommentaari:

Viiekümnendail aastail Varangu koolis õppides käisime Aavere vanadekodus esinemas. Laulsime ja tantsisime. Vanamutid ja vanamehed tegid meile pai ja olid minu arvates näost nii kortsus uja hambutud. :-) Üks vanamees Aavere vanadekodust käis peaaegu iga päev jalgsi Pikevere sidesse ja ka kauplusse. Laadis õlakoti kaupa täis ja läks jälle, kepp käes, Aaveree poole tagasi. Varangul elas viiekümnendail üks kurt vanaeit, Kuulmatu Liisi, nagu teda kutsuti, ja selle juures hakkas käima üks vanamees Aavere vanadekodust. Aitas mutil ikka puid lõhkuda ja oli niisama seltsiks. See vanamees tuli jalgsi Aaverest Pikeverre ja sealt edasi Varangule, kokku umbes 6.7 kilomeetrit. MItu aastat käis niimoodi. Tubli vanamees oli ta ka - nii kui Pikevere - Puhmu maanteelt ära keeras Kuulmatu Liisi maja poole viivale vankriteele, nii hakkas kohe hüüdma - minu musutrull, minu kallis trullakene. Kuulmatu Liisi ei kuulnud muidugi ööd ega mütsi, aga see ei tähendanud vanamehele midagi. Külarahvas arvas, et vanamees on lollakas, aga ei olnud. Päris tõsine armastu oli vist sest ükskord jäänud see vanamees vahele kui ta Kuulmatu Liisiga voodis hullanud. Nimelt oli maja uks lahti jäänud ja naabrieit koputanud külla tulles küll, aga keegi pole uksele vastu tulnud ja nii ta siis vallatlejaile peale sattus kui tuppa astus.... Selle Kuulmatu Liisiga olnud veel üks huvitav lugu. Nimelt tirinud hulk kolhoosinaisi peedipõllult peete üles ja ladunud auna. Mingil hetkel öelnud Kuulmatu Liisi ühele naisele, et tule põõsa taha, läheme ja räägime salajuttu. Läinudki. Ja kuna ka see teine naine olnud veidi kõva kuulmisega, siis Kuulamtu Liisi karjunud talle kõrva, et kui naised põllult ära lähevad, siisi ärme meie veel lähe. Korjame enne põlled peete täis ja läheme siis koju. Muidugi oli see salajutt üle põllu kuulda, aga mis sellest, eks nii mõnigi naine ladus ka oma põlle mõned peedid kui õhtul koju läks... Viiekümnendail aastail oli Varangu külas "Kalevipoja" kolhoosi keskus....