Jäädvustus kohast, mille olemasolust polnud mul seni aimugi. Tegemist on Smolka ehk Tõrvala külaga Narva jõe idakaldal. Praeguseks hävinud küla tänane asukoht jääb Vene Föderatsiooni territooriumile, täpsemalt Leningradi oblast, Kingissepa rajoon. Oma nime sai küla tõrvaajamisest (smolka – tõrv).

Wikimapia kirjutab: "Peeter I ajal aeti tõrva koos puusöe põletamisega sepikodade tarbeks. 17. sajandil nimetati küla ka Väike- Väikülaks. Metsa sees olid väikesed põllulapid ja karjamaa. 1912. aastaks oli külas välja mõõdetud 31 krunti. Männimets, kõrge liivane kallas ja aeglaselt sügavamaks muutuv liivase põhjaga jõgi soodustasid puhkepiirkonna arengut. Paik oli kuulus oma vaikuse ja rahu poolest, sest müüdi üksnes alkoholivabu jooke. Külas asus kurttummade kool. Suvilate üürid olid odavamad kui Narva-Jõesuus. Narva-Jõesuu ja Narva vahel käis tihe laevaliiklus. Arsti juures ja turul käidi Narva-Jõesuus. Tõrvala luteri usu kirik põles maha Esimese maailmasõja ajal. 1922. aastal oli külas 28 majapidamist ja 149 elanikku.
1932. aastal kirjutas Postimees, et Tõrvala kalurite noota sattus ühepuupaat. Tõrvalast on leitud hilismesoliitikumi luu- ja sarvesemeid, nende seas põdrasarvest valmistatud ja ilustatud maokuju, puss ja puust paat, mis asusid diatomiidimaardla all taimestikukihis. Maardla suurus on 50 ruutkilomeetrit, millest väike osa asub teisel pool jõge. 1936. aastal alustati maavara kaevandamist."

Lisaks on teada, et "iseseisvas Eesti Vabariigis jätkas nüüdseks Eesti Vabariigi kodanikust A.P. Kotšnev reisilaevanduse äri Narva ja Narva-Jõesuu liini eksklusiivse operaatorina. Narvast tulles võtsid Kotšnevi laevad reisijad peale Narva sadamas, mis tollal asus vahetult Victoria bastioni idaserva juures. Marsruut sisaldas kahte vahepeatust: 1) endises Riigi külas (praeguses Tõrvajõe suudmes) ja 2) jõe idakaldal asuvas kuurortkülas Tõrvalas (Smolka)." (Allikas: www.nrwr.net/129est.doc)

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi