"Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli r-täht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisa-vanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele." (Allikas: Eesti Loodus nr 2004/08)

Lisatud fotol püütakse vähke Seli mõisa juures, mille alt voolab läbi Keila jõgi. Tegemist on ajaga, mil vähki veel oli. Paat on nattasid täis.

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi