Kõigepealt palun abi foto esikülje oleva teksti tuvastamisel. Pean silmas just teist sõna, mis otsekui viitaks kultuurimajale.

Kui tegemist on Rakkes paiknenud haridusseltsi hoonega, on see minule tundmatu. Millal selline võidi ehitada ja millal see võis hävida? Järgmisest rahvamajast on olemas mitu vaadet. Fotograafi tempel tagaküljel viitab, et foto tegemise aeg jääb kas tsaariaega või 20-ndate algusesse. On teada, et 1918. aasta kevadel plaanis Rakke Haridusselts endale uue maja ehitamist ja et 1927. aastal toimus Rakkes suurem põleng. Kas lisaks ühisuse kaubahoonele põles ka maha ka rahvamaja, hetkel ei suutnud leida.

Tekkis veel huvitav seos Rakke ja Öömanni vahel. Reeglina nähakse Rakke asulat Lääne-Virumaa koosseisus. Ja ega see vale polegi, sest pärast Kaddaku tehast ja raudteed, muutus Rakke tugevaks ja iseseisvaks asulaks, kasvades omaaegsetest kihelkonna piiridest välja. Mainitud seos Öömanni ja Rakke vahel seisneb selles, et olen seni näinud ainult kaht Martin Öömanni Rakke vaadet, mis mõlemad on tsaariajast. Kas võib olla, et hilisematest haldusterritoriaalsetest ümberkorraldustest tulenevalt jäi Rakke Koeru mõju alt välja, mis omakorda väljendus ka teenusepakkujate tegevuses?

Täiendatud 02.01.2018:

Tuvastatud! Tegemist on hoonega, mis paiknes Rakkes nn Steini künka ääres ning mida kutsuti rahvasuus Steini majaks. Mõlemad nimed omaniku järgi. Hoone näol oli tegemist elumajaga kuid millalgi 20. sajandi teisel kümnendil tegutses seal paar aastat ajutiselt Rakke kool. Hoone hävis tulekahjus kuid selle toimumise aeg vajab selgitamist. Antti Ilometsa sõnul peaks hoone vundament veel näha olema ja kui ma temast õigesti aru sain, jäi Steini maja tänase Faelhmanni tee 8 ette!

Hoone asukohta polnudki nii raske välja selgitada. Abiks olid erinevad Rakke üldvaated, näiteks see siin. Tuli need lihtsalt tähelepanelikult läbi vaadata, sest hoone välist vormi arvestades pidi see juba tollal oma ainulaadsusega teiste seast silma torkama. Lisaks välimuse järgi tuvastamisele kinnitas Antti hüpoteesi paikapidavust paari mälestusega.

Hoone asukohta näed Google Maps rakenduses (kliki SIIA) või siis klikkides foto paremas ülanurgas olevale tilgakujulisele ikoonile.

Täiendatud 03.01.2018 Einarilt saadud viitega hoone põlengut kajastavale ajaleheartiklile. Nagu selgub, hävis hoone 1930. aasta tulekahjus hoone teiselt korruselt, samovarist alguse saanud tulekahjus. Õnnetuse hetkel paiknes hoones kauplus, juuksur ja korterid. Varem oli hoone olnud kasutusel seltsimajana, mis selgitab fotole jäetud teksti. Huvitav on ka detail, et Väinjärve tuletõrjel ebaõnnetus sündmuskohale sõit. Sellega seoses tuleb meelde 1929. aastal toimunud tulekahju Nahkanuia külas Vardja veskitalus, mis jäi kustutamata kuna Väinjärve päästjad ei pääsenud oma tehnikaga sündmuskohale. Loe lähemalt siit.

Järva Teataja, nr. 78, 8 juuli 1930

"Tulekahju Rakes
Maha põles K. Steini kahekordne maja. “Samowar” süütas maja. Väinjärwe tuletõrjujad autoga kraawis.

4. juuli õhtul põles maha Rake alewikus Stemi kahekordne puumaja. Majas asus kuuplus, juukselõikusäri, söögimaja ja mitu elukorterit. Poekaup, niisama ka warandus suudeti päästa. Tules häwines ka weel saun. Steini kahju ulatab wast 8000 —10.000 kr.

Tuld märgati kõige pealt pööningu korral elutsewa turukauplejanna korteris. Kauplejanna olla üles pannud „samowari". Kohe kutsuti wälja kohalik ja ümbruskonna tuletõrje. Autodega tulid warsti kohale Wäike-Maarja ja Tapa tuletõrjujad ühes mootorpritsidega. Ka Koeru tuletõrje oli autoga kiirelt õnnetuskohal, wõttes agaralt osa kustutustöödest. Kustutustööd raskendas wee puudus. Kuiwade ilmade tõttu olid ümbruskonna kaewud peaaegu kõik kuiwad. Tuli aamidega wett wedada eemalt. Alles siis, kui Wäike-Maarja mootorprits Kadaka tiigist hakkas wett andma, saadi tulele piir panna. Maja kustutamiseks siiski wõimalust polnud.

Õnneks jäid naabruses olewad hooned tulest puutumata. Mahapõlenud maja asub keset alewikku, nii et tule lewimise hädaoht suur oli. Õnneks kandis aga tuul sädemeid naaberhoonete pealt heinamaale. Nii jäi tulest puutumata ka K.Steini teine elumaja.

Tuletõrje oli õnnetusel wäga ennastsalgatvalt tööl. Mitmed kustutajad said kergemaid wigastusi. Halwem lugu oli kohalikul tuletõrjujal Markil, kes katuseharjalt maha kukkus ja omal jala purustas.

Mahapõlenud maja kasutati warem ka seltsimajaks. Enne haridusseltsi maja ehitamist tehti seal pidusid. Wiimasel ajal peeti siin majas tunde.

Kindlustatud oli mahapõlenud maja 6000 kr. eest “Eestis”. Maja wäärtus on igatahes suurem. Kustutustöödel sai kannatada wähe ka sama omaniku teine maja, mis samas kõrwal asub. Selle osa kahju tasub kindlustusselts „Eesti", kus allesjäänud maja on kindlustatud.

Õnnetuskohale tõttasid weoautoga ka Wäinjärwe tuletõrjujad. Wahuküla —Preedi —Wäinjärtve as. teeristil tegi auto surmasõlme lendas kraawi kummuli. Juht ei olnud arwestanud äkilise käänakuga. Õnnetus oli aga õnnelik: sõitjatel ei olnud häda midagi, samuti jäi masin terweks. Tükk aega kulus kui kraawist wälja saadi. Õnnetuskohale oli hilja minna ja pöörduti koju tagasi."

Kommenteeri fotot ja ära unusta lisada, mis värvi on lumi