Tehnikapargid ei olnud nii rikkad, nagu täna. Metsa tehti talvel, tööjõud vabanes sügistööde lõppedes põllumajandusest ja samamoodi leidis põllumajandustehnika endale metsas rakenduse - põllutööde välisel ajal. Ja see oli luksus, enne 50ndate teist poolt saadi meil enamikes metskondades hakkama sae, tugevate käte ning vaprate hobustega, küllap tunti pildil olevas olukorras edasiminekut ning uhkust! Tollasteks raiemahtudeks loetakse 2 miljoni tihumeetri kanti aastas (vrdl 1967 erakorraliste tormide aasta - 4 milj tihu). Ei tea, palju viisaastakuplaanid ja muud omaaegsed nö "arengukavad" ja planeeringud tollal ette nägid, oleks huvitav teada. Nüüd raiutakse üle 9 miljoni tihu, erinevatel arvutustel ka 11-12 -- erinevate arvutus- ja raporteerimisviiside tõttu ei jookse arvud kokku. Kehtivasse arengukavasse pandud 12-15 milj tihu aastas ja metsaga külgnevad mõisted täielikult muudetud - lagastuslageraie peale kasvanud 100-120cm võsa loetakse juba taastunud metsaks, pelleti- ja tselluloositööstusele kõlbab pea kõik, seetõttu ei oodata enam ka raietega poolt või tervet sajandit - tehnoloogia võimalused ja tänaste (riigi-)eelarvestajate vajadused sunnivad lõikama 20-50 aasta tagant. Maa jääb üsna lagedaks. Märja ja sulaga metsa tegemine ning väljavedu, nagu arvatavasti teite pool 11. märtsil, käib tänavu talvel paljudes kohtades üle riigi - sõber just teavitas Valgamaalt, et kodutee oli ühe ja sama metsatöösturi poolt selle talve jooksul valla ettekirjutusele vaatamata juba teist korda purustatud ning elanikel pole enam vahendeid ega meetmeid, millega enda õigusi kaitsta või tee korrasolekut tagada.

Linttraktor oli ilmselt parim vahend metsast palkide väljaveoks. Pildil näha traktori taga suur kelk, millele mehed palke tõstavad. Sellist kelku kasutati edukalt ka suvel näiteks heinaveoks.