Kalle Aanil õnnestus rääkida möldri August Suumanni tütrega, kes pidi nüüd üle 80 aasta vana olema. August Suumanni pere kolis Vahukülla 1936.aastal, mil tütar oli väike laps olnud. 1946.aastal August suri ning ema Ida oli veel paar aastat püüdnud veskit pidada, kuid siis loobunud. Tööd oli veskil ka väheks jäänud. 1962.aastal läks Kalle sõjaväkke ning siis oli veski alles olnud, kuid 1965.aastal, sõjaväest naastes, veskit enam polnud. Tegelikult oli hakatud veskit järk-järgult kütteks kasutama juba ammu.

Unustasin märkimata, et fotograaf oli H.Öömann Koerust.

Kuna veski vahetuses läheduses olid ka muud hooned, elumaja ja abihooned, võiks sellest fotost järeldada, et need jäävad vasakule kaadrist välja. Selle viitaks otsekui ka veski vundament. Pange tähele, et see on vasakul ehk põhja pool kõrgem. See tuleneb sellest, et veski on ehitatud kaldele. Kui minu hüpotees peab paika, jääb Pihumäe koolimaja pildistaja selja taha paremale ja tee veskist mööda kaugemate talude ja Vahu jõe poole jääb tüdrukute ja pildistaja suhtes samuti paremale. Veskil on näha ka varjud. Ma ei saa küll aru kui suur suvi foto tegemise ajal on aga päike käib kõrgelt. Päikesevalgus langeb pildistaja tagant, mis taaskord viitab, et fotograaf on tüdrukute ja veski suhtes edelas või läänes.

Uurisin Aani Uuno käest Vahuküla tuuliku kohta ja sain teada, et see tõepoolest oli olemas ja paiknes Pihumäel. Õige pisut pikemalt loe siit: link Aitäh Mariannele selle foto avaldamise eest!